esinemised

Kas teadus- ja muu erialasuhtlus peaks käima eesti või inglise keeles? Käisin teaduskeele sümpoosionil rääkimas, et minu arvates sõltub see suhtlejate võimetest ja suhtluse eesmärgist. Kumbagi ei saa muuta manitsemise abil.

Küll aga saab eesti teaduskeelt arendada, et ta suudaks täita rohkem eesmärke, ja sellesse saab panustada igaüks. Näitasin põgusalt Ekilexi ja kutsusin kuulajaid sinna terminibaase koostama, et oma keel muretsejate ja manitsejate käest tagasi võtta. Eesti keel on kuul, muretsemine ei ole.

Video on EMÜ lehel, minu osa 14:52-19:20. Salvestuse tehnilise probleemi tõttu on keskelt jupp puudu, aga tundub et midagi väga olulist seal polnud. Kuna videos slaide ei paista, siis need on siin.

ÕS 2018 tutvustusega koos toimunud konverentsil rääkisin, kuidas sõnastikusüsteem saab keelekorraldust toetada.

Seni on iga sõnakogu koostatud eraldi, saades tulemuseks omavahel sidumata ja kohati vasturääkivat infot pakkuvad teosed. EKI uue sõnastikusüsteemi Ekilex arendusega tahame seda muuta. Eraldi sõnakogude asemel on andmebaasis info liigid, näiteks seletava sõnastiku asemel sõnade seletused või eesti-vene sõnastiku asemel eesti sõnade vene vasted. Ka ÕSi tulevik on pakkuda sõnade kohta keelekorralduslikku infot, ilma sealjuures teisi sõnastikke dubleerimata.

Salvestuse tootjal oli heliga probleeme ja heli on ka minu osas vahepeal päris pikalt puudu. Selles osas räägingi, kuidas eraldiseisvatest sõnakogudest (igaühel oma andmemudel, märksõnastik, tähendusjaotused jne) saavad infoliigid keskses ja ühtlustatud struktuuriga andmebaasis. Lugeja jaoks peaks see väljenduma selgemas ja kooskõlalisemas infos sõnade kohta.

Ettekande algusosa organisatsioonitüüpide kohta olen kirjutanud eraldi.