Mis on Ekilex

Ekilex on Eesti Keele Instituudi uus sõnastiku- ja terminibaasisüsteem. Ta on mõeldud leksikograafidele ja terminoloogidele sõnastike ja terminibaaside koostamiseks (st mitte lõppkasutajatele näitamiseks, milleks on muud vahendid, vt allpool).

Sõnakogu koostamine

EKI majutatud Ekilexi saab iga soovija tasuta kasutada. Selleks tuleb luua konto, mille keegi halduritest käsitsi heaks kiidab, pärast mida on võimalik oma sõnakogu luua või mõne olemasolevaga liituda. Olemasoleva sõnakogu juurdepääsu andmise otsutab iga sõnakogu omanik eraldi, st Ekilexis koostamine ei muuda sõnakogusid kuidagi avalikumaks või avatumaks kui nad seni on olnud.

Samuti võib Ekilexi kui avatud lähtekoodiga tarkvara enda juurde installida, mis võib osutuda vajalikuks näiteks konfidentsiaalsusvajaduse tõttu.

Avaliku sõnakogu avalikke andmeid näevad kõik Ekilexi kasutajad, st ka teiste sõnastike koostajad. Nii on see tehtud dubleerimise ja vastuolude vähendamiseks – et koostaja näeks, kui sama sisu on teises sõnakogus juba olemas. Ekilexiga sobib kutsuda liituma ka mõnda konkreetset inimest (juhendaja, retsensent vms), kellele on sõnakogu vaja näidata.

Sõnakogu avalikustamine

Päris avalikkusele näitamiseks Ekilex kui koostamiskeskkond mõeldud ei ole. Praegu (2020 alguses) saab nii sõnastikke kui ka terminibaase avalikustada Sõnaveebis, kus andmed on organiseeritud sõnapõhiselt. Neile, kes saavad sõna- ja mõistepõhisuse erinevusest aru ja eelistavad viimast, tuleb kunagi 2020 jooksul ka mõistepõhine versioon samast.

Lisainfo allikad

Siin, oma blogis väljendan isiklikke subjektiivseid arvamusi, rõhuga põhjendustel, miks üks või teine lahendus on valitud. Üheski mõttes dokumentatsiooni staatusele need kirjutised ei pretendeeri.

Ametlikumaid infoallikaid:

• Ekilex on avatud lähtekoodiga projekt ja kogu kood on Githubis nii uurimiseks kui soovi korral ka muudatusettepanekute tegemiseks.
• Arendajatel ja halduritel on otsejuurdepääs andmebaasi, kust saab järele vaadata selle struktuuri ja teha kontrollpäringuid andmete kohta. Kui teistel tekib selliste päringute järele vajadus, siis keegi juurdepääsuga inimestest on alati rõõmsasti nõus neid päringuid tegema. (Kuidagi on niimoodi kujunenud, et päringute koostamine asjade teadasaamiseks on nagu väike magustoit muu töö vahepeal.)
• Osa päringuid saab tehtud ka API kaudu, mis ise on suhteliselt kõlbulikult dokumenteeritud.
• Andmemudeli kirjeldus väga üldisel tasemel on nii siinsamas kui ka Githubi wikis.
• Olemas on paigaldusjuhend on olemas ja seda ajakohastatakse koos iga uue versiooni tarnega.
• Eraldi juhendid on ka sõnakogu impordi ja veel paari tehnilisema toimingu kohta.

Nagu näha, on olemasolev dokumentatsioon mõeldud pigem arendajale või haldurile kui lõppkasutajale. Lõppkasutaja dokumentatsioon on üldse eraldi teema. Selle kohta arvan, et süsteem peaks olema nii intuitiivselt kasutatav, et selle kohta küsimusi ei tekigi. 

Pigem näitavad senikogunenud küsimused, et koostajad vajavad juhendamist sisuliste protsesside teemal – kuidas üldse on mõtet sõnastikku või terminibaasi koostada, sõltumata kasutatavast tööriistast. Kui mul on mõne korduma kippuva küsimuse teemal olemas nii läbimõeldud arvamus, et see tahab mu seest välja tulla, siis siin on see koht, kuhu ta tuleb.