Nii Sõnaveeb kui ka tulevane mõistepõhine avaldamiskoht näitavad vähemalt alguses kõiki Ekilexi sõnastikke ja terminibaase koos. See lähtub eeldusest, et lugeja otsib infot sõnade, mitte sõnastike kohta.
Jah, ma tean, sõnakogude koostajatele see ei meeldi, vastu ollakse päris energiliselt ja tugevas sõnastuses. Ka põhjus on arusaadav – koostajad ei usalda üksteist. Terminid on sageli ühised mitmele erialale, rääkimata üldkeele sõnastikest, kuhu sobivad üldse kõik sõnad. Oma sõnu teiste sõnastikest leides on aga sage reaktsioon “nad kasutavad meie sõnu valesti”. Oma lugejaid käsitletakse maailmale suletud rühmana, kelle ainus infoallikas olgu meie sõnastik, mis kaitseb lugejaid müra ja valeinfo eest.
Miks ma ei pea sõnastike sellist isoleerimist mõistlikuks:
Kui tõesti keegi kasutab midagi valesti, siis ma poleks kindel et see on nemad. Vabalt võite olla ka teie.
Olukorras, kus kaks autoriteetset terminikomisjoni pole omavahel nõus, on üldse keeruline kujutleda õigsuse tuvastamise meetodit. Vaidlejate hääle kõvadus, positsioon ega sõprade arv ei ole head meetodid, sest nad pole hinnatava sisuga kuidagi seotud.
Isegi kui peaks tõepoolest kuidagi õnnestuma vettpidavalt näidata, et eksivad nemad, siis katse nende sõnastikku tervikuna tõrjuda praktikas ei õnnestu. Selle eest hoolitseb kasutaja, kes uuringute põhjal vaatab alati kõigist kättesaadavatest allikatest (ka nende omast, mille ta kuskilt ikka üles leiab) ja teeb oma otsuse ise.
Ja isegi kui peaks õnnestuma valdkonnad ära eraldada, põlistades olukorra et sama seadet nimetatakse elektroonikas ühtmoodi ja elektrotehnikas teistmoodi, ei oleks see keele kui terviku seisukohalt mõistlik lahendus. Vastuolu tuleb uuesti päevakorda hiljemalt siis, kui see seade saab nii levinuks, et tema nimi on vaja lisada üldsõnastikku. Kumb lisada? Te ei taha ju lahti jätta võimalust, et mingil kõrvalisel põhjusel või lausa juhuslikult lisatakse nende oma.
Ilmne lahendus on ületada eriarvamused kokkuleppimise teel, ja sõnastike koostamine ja avaldamine võimalikult lähestikku tuletab kokkuleppimise vajadust meelde.
Tõsi, terminoloogid ei tarvitse alati olla koostööle avatud. Pealegi võib erinevus olla legitiimne. Erialade täpsusvajadused ja rõhuasetused on erinevad, samuti võib olla ajaloolisi erinevusi, mida ühe aruteluga ei lahenda. Sel juhul jääb alati võimalus argumenteerida oma terminibaasikirjes nende pakutava vastu või põhjendada erinevuse vajadust.
Kasutaja näeb mõlemat versiooni kõrvuti koos päritoludega, ja saab teha nii otsuse selle konkreetse juhtumi kohta kui ka kujundada oma suhtumist terminiallikatesse tervikuna.
Lõpuks tuleb siiski nõustuda, et kuna kõik koostajad oma sõnakogu üksi näitamise võimalust nõuavad, eks ta siis kunagi ikka tulema peab.